Tundmatuga maadlemine ja südamega projektid
Läbi minu töise elu on minu rolliks olnud uute asjade ülesehitamine, muudatuste hõlbustamine ja inimeste ühisteks aruteludeks kokku toomine. Pea sama tähtsaks rolliks on olnud lugude jutustamine.
Maailm ja me ise täna vajame teistsuguseid lugusid, kuid me vajame ka teistsuguseid ja teistest alustest lähtuvaid tegutsemise viise, suuremas kooskõlas iseenda ja oma sisemise väärtustega.
Selle teekonna algus ei ole tingimata lihtne, eriti kui sinu kõrval ei ole alguses meeskonda. See võib tunduda ka hirmutav, sest selle sisemise vaikse kutse kuulamine viib meid teadaolevast tundmatusse teekonnale, mille lõpp ei ole ette teada, sest seda teekonda loome me ise iga oma järgmise sammuga. Ja me kõik teame - selle vaikse kutse eiramine teeb meid õnnetuks, sest jätame tegemata midagi, mis on meie pärisosa.
Selle tundmatuga maadlemine on olnud minu töise elu pärisosa enam kui 20 aastat. Sellest kogemusest ongi välja kasvanud unistus “südamega inkubaatorist” projektidele, mis on head inimestele, head kogukondadele ja head Maale.
Südames kasvavad projektid on tihti sellised, mille kohta mõistus ütleb: "see küll mõistlik ei ole" ja seegi on põhjus, miks teistsugusele teekonnale astumine võib olla raske. Samas, väga palju justkui mõistlikke asju on loonud kokku kakofoonia tänases maailmas, mille sees on meil kohati üsna kurnav elada. Nii et miks mitte proovida kuidagi teisiti, elusamalt.
Meil on ka liiga palju uskumusi, miks selline tegevus ei ole võimalik. Aga vaadakem ringi: paljud tõeliselt suured muutused sh maailma kardinaalselt muutnud innovatsioonid on alguse saanud ühe inimese unistusest.
Draakoniunistamise projektide arendamise ja juhtimise meetod on ühtaegu teaduslik ja maagiline, ühendades juhtimisteaduse, disainmõtlemise, süsteemiteooria, süvaökoloogia ja põlisrahvaste sügava sisemise tarkuse.
See on tõestanud end ligi 40 aasta jooksul, kui esialgu selle looja John Croft ja hiljem paljud teised on ühistarkusele ja koosloomele toetudes aidanud ellu kutsuda algatusi, projekte ja ettevõtmisi, mis on ühtaegu inimese, kogukondade ja looduse heaolu toetavad.
Mis on parim, mis saab selle üheksa kuu jooksul juhtuda?
Kaie Koppel
Unistuste väljaütlemise ja järeleproovimise usku
Olen nüüd juba 30 aasta jooksul sattunud loomise keskele, mõnikord seda ise algatades, mõnikord läbi teiste inimeste tulnud ideede teostumisele hea meelega kaasa aidates. Tagasi vaadates olid aastad Eestimaa Looduse Fondis kui üks pidev inkubaator, millest sündisid tänaseni kestvad talgureisid, ühel hetkel Eesti suurima tiraažiga väljaane Roheline Värav, linnueurovisioon ja veel palju ettevõtmisi. Tegutsesime tollal nii, et õhtul said ideed kirja ja hommikul hakkasime neid teostama.
Ühe ideena käis Mikk Sarv tol ajal välja avatud ruumi meetodi looja Harrison Oweni Eestisse koolitama kutsumise. Mõeldud-tehtud. Harrisoni 2003. aasta veebruaris toimunud kursus avas minu ja veel mitme inimese jaoks täiesti uue vaate organisatsioonidele ja nende juhtimisele, võin isegi öelda, et see oli armastus esimesest silmapilgust. Järgneva 20 aasta jooksul olen hoidnud väga palju kordi ruumi avatuna ja seda nii avatud ruumi, lihtsate ja sügavate ringide, kui ka draakoniunistamise näol.
Draakoniunistamine kui isiklikku arengut, kogukonna arendamist ja Maad (loodust) teenivate projektide ellukutsumise ning teostamise meetod tuli mu ellu 2008. aastal läbi selle looja John Crofti. Samas unistamise väge tundsin ja julgust mööda kasutasin juba varem. Ilmselt maailma suurim loodust hoidev kodanikuliikumine Teeme Ära ehk Let's Do It! sai alguse unistuse langemisest viljakale pinnasele. Seega olen vägagi unistuste väljaütlemise ning järeleproovimise usku.
Samas vajavad unistused, isegi kui nendes on peidus tulevased draakonid, hella haudumist ja hoidmist. Seda olen püüdnud teha oma tegemistes viimase 10 aasta jooksul Gaia Akadeemias, Tallinna Vabas Waldorfkoolis, Gaia Koolis ja ka Tartu Ülikoolis.
Nüüd on aga aeg saanud küpseks julgelt ja selgelt välja tulla südamega inkubaatoriga, mille täpselt sellisena sõnastas Kaie ühes unistamiseringis. See jäi minus kõlama, sest ma tunnen kutset aidata kaasa maailma heas suunas muutvate ettevõtmiste sünnile ning selleks on tihti vaja ühelt poolt pea, südame ja käte koostööd ning teisalt julgustust, hoidmist ja toetust väikestele draakonitibudele. Usun, et oskan sellesse oma panuse anda ja tahan seda teha!
Toomas